1. jaanuarist 2009 kuni 31. detsembrini 2010 kehtinud redaktsioonis riigilõivuseaduse § 56 lõike 1 koostoimes lisaga 1 põhiseaduslikkuse kontroll
Vastu võetud 12.09.2013
RIIGIKOHUS
PÕHISEADUSLIKKUSE JÄRELEVALVE KOLLEEGIUM
KOHTUOTSUS
Eesti Vabariigi nimel
|
Kohtuasja number |
3-4-1-26-13 |
|
Otsuse kuupäev |
12. september 2013 |
|
Kohtukoosseis |
Eesistuja Märt Rask, liikmed Tõnu Anton, Ott Järvesaar, Eerik Kergandberg ja Ivo Pilving |
|
Kohtuasi |
1. jaanuarist 2009 kuni 31. detsembrini 2010 kehtinud redaktsioonis riigilõivuseaduse § 56 lõike 1 koostoimes lisaga 1 põhiseaduslikkuse kontroll osas, milles tsiviilasjas hinnaga üle 1 000 000 krooni kuni 1 500 000 krooni tuli hagiavalduselt tasuda riigilõivu 85 000 krooni |
|
Menetluse alus |
Tallinna Ringkonnakohtu 30. mai 2013. aasta otsus tsiviilasjas nr 2-10-48441 |
|
Asja läbivaatamine |
Kirjalik menetlus |
RESOLUTSIOON
Tunnistada, et 1. jaanuarist 2009 kuni 31. detsembrini 2010 kehtinud redaktsioonis riigilõivuseaduse (RT I 2006, 58, 439; 22.12.2010, 1) § 56 lõige 1 koostoimes lisaga 1 olid põhiseadusega vastuolus osas, milles tsiviilasjas hinnaga üle 1 000 000 krooni kuni 1 500 000 krooni tuli hagiavalduselt tasuda riigilõivu 85 000 krooni.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1. Tsiviilasjas nr 2-10-48441 esitasid hagejad M. ja E. Sochivko 1. oktoobril 2010 Harju Maakohtusse kolme kostja vastu hagi tühistamisavalduste kehtivuse tuvastamiseks, nõusoleku andmise kohustuse tuvastamiseks ja sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks, millelt tasusid riigilõivu 20 000 krooni. Hagejad said riigilõivu tasumiseks menetlusabi.
2. Harju Maakohus tegi selles tsiviilasjas 14. detsembril 2012 otsuse, millega jättis hagi rahuldamata ja menetluskulud solidaarselt hagejate kanda. Maakohus leidis, et kuna hagi hind on 97 100 eurot 97 senti, tuleks sellelt hagi esitamise ajal kehtinud riigilõivuseaduse redaktsiooni alusel tasuda riigilõivu kokku 6391 eurot 16 senti (100 000 krooni). Seega tuleb hagejatel täiendavalt tasuda riigilõivu 5112 eurot 93 senti (80 000 krooni).
3. Hagejad esitasid maakohtu otsusele apellatsioonkaebused. Hageja E. Sochivko leidis muuhulgas, et kohus on vääralt määranud tsiviilasja hinna ja riigilõivu suuruse. Hagi hind peaks olema 83 685 eurot 11 senti (1 309 387 krooni 50 senti). Arusaamatu on maakohtu nõue tasuda täiendavalt riigilõivu, kuna kohus vabastas hagejad osaliselt riigilõivu tasumisest. Teine hageja M. Sochivko toetas E. Sochivko apellatsioonkaebust.
4. Tallinna Ringkonnakohus tegi 30. mail 2013 tsiviilasjas nr 2-10-48441 otsuse, millega tühistas Harju Maakohtu 14. detsembri 2012. aasta otsuse ja tegi asjas uue otsuse, millega rahuldas hagi ja apellatsioonkaebuse. Ringkonnakohus jättis kohaldamata ja tunnistas põhiseadusega vastuolus olevaks 1. oktoobril 2010 kehtinud redaktsioonis riigilõivuseaduse (RLS) lisa 1 rea, millega sätestati, et hagi esitamisel hinnaga 1 500 000 krooni tuleb maksta lõivu 85 000 krooni. Tallinna Ringkonnakohtu otsus saabus Riigikohtusse 3. juunil 2013.
RINGKONNAKOHTU OTSUS
5. Ringkonnakohus leidis, et kostja OÜ Eurest Fund Group vastu esitatud hagi hind on kokku 1 469 387 krooni 50 senti (93 910 eurot 98 senti) ja sellelt tuli 1. oktoobril 2010 hagi esitades tasuda toona kehtinud redaktsioonis RLS § 56 lõike 1 koostoimes lisaga 1 alusel riigilõivu 85 000 krooni. Hagejad tasusid lõivu vaid 20 000 krooni. Ülejäänud lõiv tuleks tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 190 lõike 3 alusel kostjalt OÜ Eurest Fund Group välja mõista, sest hagejatele anti menetlusabi ning kostja vastu esitatud nõuded rahuldatakse täies ulatuses.
6. Ringkonnakohtu arvates on sedavõrd suur riigilõiv põhiseadusvastaselt kõrge, sest kahjustab ebaproportsionaalselt põhiseaduse (PS) §-s 15 sätestatud kohtusse pöördumise õigust. Ringkonnakohus jättis seetõttu 1. oktoobril 2010 kehtinud RLS lisa 1 tabeli vastava osa kohaldamata. RLS lisa 1 on asjassepuutuv säte, kuna selle kehtivusest sõltub see, kas kostjalt OÜ Eurest Fund Group tuleb lõiv riigi tuludesse välja mõista või mitte. Vastava sätte asemel tuleb kohaldada mõistlikku lõivu, mida kehtiva õiguse kohaselt tuleb tasuda sama suure hagihinnaga hagi puhul tavalisi kanaleid pidi hagi esitades (1 000 eurot).
7. Kostja Alpha Credit OÜ suhtes esitatud hagi hind on 1. oktoobril 2010 kehtinud riigilõivuseaduse redaktsiooni järgi 25 000 krooni (1597 eurot 79 senti), millelt tuli tollal tasuda lõivu 5000 krooni (319 eurot 56 senti).
8. Praegusel juhul ei tinginud eraldi apellatsioonkaebuste esitamine kahekordset lõivude tasumise kohustust ja kahte kaebust lõivustatakse ühe lõivuga. Apellatsioonkaebuste hinnad on samad kui maakohtus hagi esitamisel. Kuna apellantidele anti menetlusabi ja nad ei pidanud kaebuste esitamisel riigilõivu tasuma, tuleb apellatsioonkaebuste esitamisel tasumisele kuulunud riigilõiv kostjatelt välja mõista. OÜ-l Eurest Fund Group tuleb apellatsioonkaebuselt hinnaga 93 910 eurot 98 senti mõista TsMS § 190 lõike 71 alusel välja lõivuna 1000 eurot. Kuigi apellandid ei esitanud kaebusi e-toimiku kaudu, kohaldas ringkonnakohus väiksemat määra. Ringkonnakohus ei saanud seetõttu praegusel juhul ka algatada põhiseaduslikkuse järelevalve menetlust põhjusel, et seadusandja kohtleb menetlusosalisi põhjendamatult ebavõrdselt, nähes ette põhjendamatult suurte erinevustega lõivud vastavalt hagi ja kaebuse esitamise viisile. Alpha Credit OÜ suhtes esitatud apellatsioonkaebuse hind on 1597 eurot 97 senti, millise hinnaga kaebuselt tuleb tasuda kaebuse e-toimiku kaudu esitamisel lõivu 175 eurot.
KOHALDAMATA JÄETUD SÄTTED
9. Riigilõivuseaduse (RT I 2006, 58, 439; 22.12.2010, 1) § 56 „Hagiavalduse, avalduse ja kaebuse läbivaatamine" lõige 1:
„(1) Hagiavalduse esitamisel tasutakse riigilõivu lähtuvalt hagihinnast käesoleva seaduse lisa 1 järgi või kindla summana."
10. Lisa 1 riigilõivuseaduse juurde RIIGILÕIVU TÄISMÄÄRAD AVALDUSE ESITAMISE EEST TSIVIILKOHTUMENETLUSES (KROONIDES) (RT I 2008, 59, 330 – jõust. 01.01.2009)
|
Tsiviilasja hind kuni, k.a |
Riigilõivu täismäär |
|
1 000 000 |
[...] |
|
1 500 000 |
85 000 |
KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
11. Esmalt käsitleb kolleegium asjas põhiseaduslikkuse järelevalve lubatavust (I) ja seejärel võtab seisukoha asjassepuutuvate sätete põhiseaduspärasuse kohta (II).
I
12. Säte, mille põhiseaduspärasust Riigikohus hindab, peab olema põhivaidluse lahendamisel asjassepuutuv (põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduse (PSJKS) § 14 lõige 2).
13. Tallinna Ringkonnakohus otsustas 30. mai 2013. aasta otsusega tsiviilasjas nr 2-10-48441 sh ka menetluskulude jaotuse üle ja mõistis välja vähem tasutud ja tasumata riigilõivu. Hagejad olid 1. oktoobril 2010 hagi esitades tasunud hagilt hinnaga 1 469 387 krooni 50 senti riigilõivu 20 000 krooni, kuid hagilt oleks pidanud tasuma riigilõivu 85 000 krooni. Hagilt sellise riigilõivu tasumise kohustuse nägi ette sel ajal kehtinud redaktsioonis RLS § 56 lõige 1 koostoimes lisaga 1. Kuna ringkonnakohus rahuldas hagi ja apellatsioonkaebused, tuli hagilt vähem tasutud ja apellatsioonkaebustelt tasumata riigilõiv TsMS § 190 lõike 3 ja § 179 lõike 1 alusel mõista välja sh kostjalt OÜ Eurest Fund Group. Apellatsioonkaebustelt tasumisele kuuluva riigilõivu määras ringkonnakohus alates 1. juulist 2012 kehtiva riigilõivuseaduse redaktsiooni alusel.
14. Riigilõivu, sh hagilt 2010. aastal vähem tasutud riigilõivu väljamõistmisel pidi ringkonnakohus kontrollima, kas välja mõistetav riigilõiv on põhiseaduspärane (PS § 15 lõige 2 ja § 152 lõige 1). RLS § 56 lõike 1 koostoimes lisaga 1 kehtivusest sõltub see, kas kostjalt saab lõivu riigi tuludesse välja mõista või mitte ja millises määras. Ringkonnakohus oleks pidanud vaidlusaluste sätete põhiseaduse vastasuse korral tegema riigilõivu väljamõistmise osas teistsuguse otsustuse kui nende sätete põhiseaduspärasuse korral (vt ka Riigikohtu üldkogu 28. oktoobri 2002. aasta otsus asjas nr 3-4-1-5-02, punkt 15).
15. Seetõttu on praeguses asjas asjassepuutuvad sätted 1. jaanuarist 2009 kuni 31. detsembrini 2010 kehtinud redaktsioonis RLS § 56 lõige 1 koostoimes lisaga 1 osas, milles tsiviilasjas hinnaga üle 1 000 000 krooni kuni 1 500 000 krooni tuli hagiavalduselt tasuda riigilõivu 85 000 krooni.
II
16. Hagejad kasutasid maakohtusse hagiavaldust esitades PS § 15 lõikest 1 tulenevat igaühe õigust oma õiguste ja vabaduste rikkumise korral kohtusse pöörduda. Hagiavalduselt riigilõivu tasumise nõue ja selle määr riivavad PS § 15 lõikes 1 sätestatud põhiõigust.
17. Kostja on praegusel juhul olukorras, kus temalt tuleb hagi rahuldamise tõttu mõista riigituludesse välja seni hagilt vähem tasutud riigilõiv (TsMS § 190 lõige 3). Hagilt tasuda tulnud lõivu määra pidas ringkonnakohus põhiseadusevastaseks.
18. Õiguse riive on selle kaitseala iga ebasoodus mõjutamine (vt nt Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi 6. märtsi 2002. aasta otsus kohtuasjas nr 3-4-1-1-02, punkt 12). Ülemäärase riigilõivu väljamõistmine vähendab kostja vara väärtust ning takistab selle vaba kasutamist. Vara on omandipõhiõiguse (PS § 32) kaitsealas. Seega riivab ülemäärane riigilõiv kostja omandipõhiõigust (PS § 32 lõiked 1 ja 3).
19. Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium tunnistas 11. juuni 2013. aasta otsusega asjas nr 3-4-1-15-13 1. jaanuarist 2009 kuni 31. detsembrini 2010 kehtinud redaktsioonis RLS § 56 lõike 1 koostoimes lisaga 1 põhiseadusega vastuolus olevaks osas, milles tsiviilasjas hinnaga üle 1 000 000 krooni kuni 1 500 000 krooni tuli hagiavalduselt tasuda riigilõivu 85 000 krooni. Seega on praeguses põhiseaduslikkuse järelevalve asjas vaidlustatud riigilõivuseaduse norm juba tunnistatud põhiseadusevastaseks.
20. Riigikohus tunnistab seetõttu PSJKS § 15 lõike 1 punkti 5 alusel, et 1. jaanuarist 2009 kuni 31. detsembrini 2010 kehtinud redaktsioonis riigilõivuseaduse (RT I 2006, 58, 439; 22.12.2010, 1) § 56 lõige 1 koostoimes lisaga 1 olid PS § 15 lõikega 1 ja §-ga 11 vastuolus osas, milles tsiviilasjas hinnaga üle 1 000 000 krooni kuni 1 500 000 krooni tuli hagiavalduselt tasuda riigilõivu 85 000 krooni.
Märt Rask, Tõnu Anton, Ott Järvesaar, Eerik Kergandberg, Ivo Pilving
Facebook
Twitter